Peedu kooli juures alustab robootika huviring (Jänku-Jussi Nutilabor)

Novembri teisest poolest alates saavad koolilapsed ka robootikat õppida. Huviring toimub kolmapäeviti 14.30 – 16.00. Ringitöös kasutatakse Lego WeDo komplekte, mille soetamist finantseerisid HITSA ja Tartu Erakool. Juhendajad Tanel Luure ja Silver Leinberg. Huviring on liitunud NutiLaborite projektiga.

Jänku-Jussi NutiLabori eesmärgiks on äratada huvi robootika vastu. Lapsed saavad huviringis teadmisi ja praktilisi kogemusi robootikast.2012. aastal algatatud NutiLaborite projekti eesmärgiks on arendada noorte infotehnoloogia-alast huvitegevust Eestis.
Projekti veab Vaata Maailma SA ja suursponsorid on EMT/Elioni, Microsofti, Swedbank, SEB. NutiLabori projekti tutvustuse ja teised toetajad leiate NutiLabori kodulehelt.



Rubriigid: Uudised | Peedu kooli juures alustab robootika huviring (Jänku-Jussi Nutilabor) kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu kool alustas uut õppeaastat

2.septembri hommikul kogunes koolipere taas laululava juurde, et läbi puude uue maja ehitust piiluda, 1.klassi lastele raamatud üle anda ja ühiselt koolikella helistada. Sel aastal õpib Peedul 15 last, kellel on 4 suurepärast õpetajat. Lisaks alustas kool ka pikapäevarühmaga, mis on avatud kõigile kohalikele lastele ja mille raames hakkavad toimuma huviringid.

Rubriigid: Uudised | Peedu kool alustas uut õppeaastat kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu suvekino 2014

Kaks filmi on Peedu laululaval sel suvel juba vaadatud, vähemalt viis veel tulemas.Olete oodatud!

18. juuli kell 22:30   „Meeletu“
25. juuli kell 22:15   „Deemonid“
1. august kell 22:00   „Kõrini!“
8. august kell 21:45   „Kust tuleb tolm ja  kuhu kaob raha“
15. august kell 21:30   „Submariin“
22. august kell 21:00   „Kon-Tiki“
2 € täiskasvanu, 1 € õpilane / pensionär, 0 € eelkooliealine.
Tugeva vihma korral võivad seansid ära jääda.
Rubriigid: Uudised | Peedu suvekino 2014 kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu koolil saab aasta täis

Peedu esimesel klassil lõppes 4. mail koos Tartu Erakooli lastega kevadvaheaeg ja kuu aja pärast saab õppeaasta läbi. On aeg hakata kokkuvõtteid tegema. Istusime ühel hommikul kohvilauda ja arutasime üheskoos, mis on see, mis paneb Peedu kooli lapse silmad särama nii hommikul kooli minnes kui sealt koju tulles.

Kuigi kooli loomise ja avamisega tekkis mitmesuguseid probleeme, oli juhtkond igati pädev ja laste huve silmas pidades leiti parimad võimalikud lahendused. Väga meeldiv oli, et lahendused arutati lapsevanematega läbi ja otsused sündisid koostöös. Kooli õhustik on kodune ja pingevaba, ka Tartus võetakse meid alati sõbralikult vastu.

Peedul algavad tunnid kell 9.00 ja seetõttu saavad lapsed hommikuti kauem magada. Hilisemast tundide algusajast ei ole ka vanemate jaoks probleemi tekkinud, sest lapsed võivad kooli saabuda juba 45 min enne tundide algust. Mõnikord soovivad nad omavahel suhelda, teinekord lähevad varem selleks, et mõnd pooleli jäänud tööd jätkata. Tundide alguse ja lõpuaeg sobituvad hästi taksobussi sõidugraafikuga, nii et ka Elvast tulevad lapsed saavad mugavalt koolis käia.

Hommikud algavad hommikuringiga, kus iga laps saab tunda end tähtsa ja olulisena. Tihti mõtlevad lapsed juba eelmisel õhtul kodus sellele, millest teistele järgmise päeva alguses rääkida. Kui laps soovib rääkida mõnest konkreetsest linnust, loomast või nähtusest, saab selle õpetajaga kokku leppida ja lapsel on võimalus teha esitlus, mille kaudu õpib nii ta ise kui ka klassikaaslased.

Esimeses klassis keskendutakse rohkem õppimisoskuste omandamisele kui faktipõhistele teadmistele. Lapsed tahavad õppida ja ülesandeid lahendada mitte hinde või kleepsu, vaid hea tunde pärast, mis õppimisega ja hiljem oskamisega kaasneb. Õpetaja arvestab laste individuaalsusega ja suurt rõhku pannakse loovuse arendamisele.

Meile meeldib paindlikkus, millega õppetöösse suhtutakse. Üldõpetuse raames on võimalik ilusa ilma korral paljusid asju õues õppida ja Peedul on selleks suurepärased võimalused. Kehalise tunnis tehakse arvutamist ja keelelist arengut toetavaid mänge, samuti õpitakse selgeks koduümbruse puud, põõsad ja rohttaimed. Laste lemmik-kohtadeks on kujunenud Peedu kerikmägi ja Vapramäe mets.

Õppimine ei ole laste jaoks raske. Lapsevanemana tundub kõrvalt vaadates, et kõik tarkused-oskused on justkui iseenesest külge jäänud. Kodused tööd on jõukohased ja õpetaja annab tagasisidet positiivses vormis, mis innustab lapsi veel rohkem pingutama. Oleme veendunud, et positiivne tagasiside ja hinnanguline hindamine (numbrilisi hindeid ei panda) suurendavad laste sisemist enesekindlust ja tänu enesehindamisele saab neil välja kujuneda adekvaatne enesehinnag. Igaüks on milleski tugev ja siin seda märgatakse.

Väga mugav nii laste kui vanemate jaoks on see, et laps ei pea kõiki õpikuid ja töövihikuid igapäevaselt kooli ja kodu vahet vedama. Igal lapsel on klassis oma kast, kus kõik vajalik sees ja koolikott selle võrra kergem.

Lapsevanemate kaasamine huvitundide korraldamisse on igati tervitatav, sest iga inimene läheneb lastele/teemale erinevalt ja see avardab kindlasti laste silmaringi. Teisipidi annab see võimaluse vanematele õppetöös ise kaasa lüüa ja koolis toimuvaga hästi kursis olla.

Tartu Erakooli kevadine lisavaheaeg paistab lastele sobivat, mis sellest, et võrreldes teiste koolidega tuleb seetõttu ka nädal kauem koolis käia.

Koolipäeva lõpus arutatakse tehtu koos lastega läbi, hinnatakse, mis läks hästi ja kus saaks paremini. Seega jälle kiidaks oskust/võimalust aega võtta ja tagasisidet anda. Kuna õpetajal jääb aega iga õpilast ja tema arengut märgata, annab ta vajadusel ka lisaülesandeid. Hästi tore on näha, et kirjatehnika vihikusse saab laps laused ise välja mõelda, kõik ei pea kirjutama mehhaaniliselt samu sõnu. Samamoodi toimib lugemispuu, mis kevade puhul õitsema hakkas. Viis läbi loetud raamatut annavad nüüd oksale ühe õie. Iga laps saab valida just teda huvitavad ning talle jõukohased raamatud.

Kuigi ka Peedu lapsed kasutavad Tartu-päevadel õppetöös iPad-e, siis vabal ajal tahvelarvutite või nutitelefonidega koolis ei mängita. Suurt rõhku pannakse hoopis omavahelisele suhtlemisele. Head suhted on klassis kõrges hinnas ja klass on väga kokkuhoidev. Kodus kuuleme ikka, kuidas laps rõõmustab, kui kellelgi läks sel päeval eriti hästi ja tunneb kaasa sellele, kes nii tubli polnud.

Peedu lastel on olnud igal nädalal mõni päev ka Tartu või Elva koolis. Selline rändamine pole lapsi seganud, pigem on see õppimise veel põnevamaks muutnud. Lapsed tunnevad end oma õpetajaga turvaliselt ja kõik on alati kenasti korraldatud olnud. Koostöö teiste koolidega tagab lastele pehmema ja sujuvama ülemineku suurde kooli peale 4. klassi lõpetamist.

Tartu Erakooli juures on näha ja tunda, et seal rakendatakse lapsesõbralikku lähenemist, millest õpetamise juures juba pikalt räägitud on, kuid milleni on suurtes koolides endiselt raske jõuda. Peedu mõnus ja hubane keskkkond sobib just vaiksematele lastele, kes suures koolis „ära kaoks“, samuti lastele, kes vajavad mõnes asjas natuke järeleaitamist või hoopis mõne erilise ande avastamist. Kindlasti sobib Peedu ka kõigile vanematele, keda huvitab, mis nende lastega koolis toimub ja kes soovivad ise ühel või teisel viisil Eesti hariduse edendamisse panustada.

 

Koos mõtlesid ja arutlesid Peedul õppivate laste vanemad: Liina, Anne ja Egne

Artikkel ilmus 17.mai Elva Postipoisis

 

 

 

Rubriigid: Uudised | Peedu koolil saab aasta täis kommenteerimine on välja lülitatud

Kokkuvõte 2013.aastast

1. jaanuar: kohtusid kohalikud elanikud kümnes kord korstnapühkijaga kuuse all. Ilm oli sula, teed libedad.

23. jaanuar: Peedu kooli seltsi üldkoosolek, uute liikmete vastuvõtt ja juhatuse valimine.

27. jaanuar: Peedu kooli selts kolis facebooki

10. veebruar: vastalatrall

22. veebruar: toimus mälumäng Elvas. Peedult osales 2 võistkonda, kes saavutasid 4. ja 10. koha. 4. koha saavutanud võistkonnas  olid Tõnu Jõesaar, Helli-Tiiu, Indrek ja Ilmar Särg, keda vahepeal asendas Juhani Püttsepp.

11. märts: TERA esindajad esimest korda Peedul, arutati koostöövõimalusi.

1.aprill: Lapsevanemate koosolek TERAs

12. aprill: valmis juubeliraamat ELVA

26. aprill: valmis PEEDU juubeliraamat, mõlema väljaandmist toetasid KOP ja Elva LV

3. mai: konkurss Elva laul 2013 Sinilinnus, kus Helli-Tiiu osales kahe lauluga: “Maailma laps” ja “Tervitame päeva”.

4. mai: Teeme ära heakorratalgud Peedul. Osalesid  Minni, Jüri, Tsirk ja Urmas Oras, Herta, Aade, Iida ja Anne Hiir, Kristi, Taavo, Aksel ja Tarmo Tenno, Tõnu, Ragna, Mikk ja Joosep Jõesaar, Edith, Linda-Reet ja Elo-Maarja Groote, Hain, Jaan, Ilmar ja Ülle Särg, Anna-Liisa ja Holger Peterson, Pauliina Luure ning Maie ja Rando Jaaksoo. Koristati bussipeatuste,  raudteejaama, laululava ja kergliiklustee ümbrust, kasealleed ning puhastati tiiki murdunud puurontidest.

Elva päeval tutvustas Ilmar Särg vastvalminud raamatut “Elva”.

16. juuni: tähistati perepäevaga 375 aasta möödumist Peedu esmamainimisest ning esitleti Peedu raamatut.

14. juulil suri pika ja raske haiguse tõttu üks Peedu kooli seltsi asutajaliikmetest Kristiina Lääne.

19. juulil toimus esimene suvekino seanss (järgmised vastavalt 2.08, 16.08, 30.08, 6.09 ja 13.09).

22.august: koolilaste ja vanemate piknik laululaval

2.september: kooli avaaktus lauluväljakul ja esimesed tunnid värskelt remonditud ruumides

20.oktoober: Kohaliku Omavalitsuse valimised. Peedut esindanud kahest kandidaadist osutus Ilmar Särg taas valituks uue volikogu koosseisu.
29.november: Liina Luure esitles Tartumaa kodanikeühenduste konverentsil Peedu kooli seltsi tegevust ja koostööd TERA ning KOV-ga kooli taastamisel.
Rubriigid: Uudised | Kokkuvõte 2013.aastast kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu õppeklassi avamine

Peedul on jälle kool

Peedu lauluväljaku vihmast märgi pinke polnud päike jõudnud veel ära kuivatada, kui algas esimese koolipäeva pidulik aktus.

Sirje Veldi

 

Üle üheksa aasta on Peedul jälle kool. Õigemini küll Tartu Erakooli esimene klass kümne särasilmse koolijütsiga, aga eks kusagilt peab alustama.

Lapsevanem Liina Luure meenutas, kuidas ta ise 23 aastat tagasi argliku ja tagasihoidliku lapsena väikesesse Peedu koolimajja astus, mille tema tublid vanemad Ilmar ja Ülle Särg olid rajanud kartuses, et Liina ei saa suures koolis hakkama. Nüüd on Liina ise lapsevanem ja saadab oma tütred just samasugusesse väikesesse kooli, olles veendunud, et just selline kool pakub väikesele lapsele seda, mis vaja.

„Kui mu oma lapsed said nii suureks, et neil oli vaja kooli minna, siis ma sain aru, et sellist kooli ei ole, kus igat õpilast märgatakse ja aidatakse talle vajalikul moel. Neid küll on, aga nad on liiga kaugel. Rääkisime kodus, et nii tore, kui ikka oleks selline väike kool, aga et keegi teine võiks teha. Lõpuks ei jäänud midagi muud üle, kui tuli ise hakata tegema,“ ütles Liina Luure.

Särgede pere keskmine tütar, kes juba Peedu koolis õppides unistas õpetaja ametist, sattus praktikale Tartu Erakooli (TERA), kus süvenes teadmine, et just selline peabki olema õige kool. Ja ühel päeval astus väikest kasvu südi praktikant Anna-Liisa koolidirektori kabinetti ning küsis, kas TERA ei tahaks avada Peedul filiaali.

„Jah, täpselt niimoodi see oligi,“ kinnitas TERA direktor Urmo Uiboleht. „Kõik märgid näitavad, et on toimumas midagi õiget ja imelist ja see on kinnitus sellele, et tuleb julgeda unistada. Kui teie ja meie unistused kokku saavad ja sellele tuleb taha tugev tahe, siis juhtub maailmas imelisi asju, nagu see tänane päev siin. Me ümber on midagi säravalt puhast ja uut. Ei midagi täiesti uut, vaid ajas korduvat ja nüüd tuleb see ajalugu kirjutada uute tähtedega ja uute inimeste poolt.“

Direktori sõnul on sümboolne, et uut koolikest veab järgmine, noorem põlv, kes on nõus pingutama selle nimel, et nende oma lapsed saaksid kooliharidust paremini ja mõnusamalt. Direktor loodab, et ka TERA Tartu kooli lapsed leiavad siin igaüks oma puukese, õpivad tundma seda keskkonda, mida pakub Peedu ja mida nad kahjuks linnaruumis tunda ei saa ning Peedu lapsed saavad omakorda osa linnakooli hüvedest.

„Usun, et Peedu kool kujuneb unikaalseks õppekeskuseks,“ ütles ta. „Ma arvan, et see on tähenduslik ja imetlemist väärt juba täna ja veel enam aastate pärast. Ükski asi ei juhtu siin ilmas iseenesest, ta vajab unistusi ja igaühe panust.“

Ilmar Särg rääkis majast, kus lapsed õppima hakkavad ja vanaonu Vidrikust. Suurttöösturist, kellele kuulusid Tartus betoontoodete tehas ja suur kauplus, kus ta müüs elektritarbeid ja jahirelvi. Esimesed suuremad ehitused Peedul olidki tema ja ta venna Jaan Särje ehitatud majad. Selle maja, mille alumise korruse Särgede pere kooli avamise idee reaalsuseks saades oma perele tagasi ostis, ehitas Vidrik 1925. aastal tegelikult suvilaks. Maja oli tema käsutuses 1940. aastani, kui tuli Nõukogude võim ja relvakaupmehe Siberisse saatis, kust ta enam tagasi ei tulnud.

Pärast sõda on selles majas olnud muud asutused, kaasa arvatud Elva haigla röntgenkabinetid. Kui see maja Elva haiglale enam ei sobinud, anti see korteriteks, mille said elanikud omal ajal EVPde eest erastada. Lahendamata on veel maa sihtotstarbe küsimused ja jonnakalt bürokraatlik on Särje sõnul olnud asjaajamine ametkondadega. Ei Ilmar Särg ega ka TERA koolijuhid välistanud ka päris uue koolimaja ehitust, kui Peedul koolilapsi ikka ka järgnevateks aastateks jagub.

Tänati ka Anne Hiirt, kes võttis kätte ja pani Elva lasteaedadesse üles kuulutused, et Tartu Erakool tahab avada Peedul filiaali.

„Tänu temale me leidsime need lapsed üles ja kool sai avatud,“ ütles Liina Luure.

Ülle ja Ilmar Särg kinkisid igale lapsele nimelise raamatu Peedu koolist, millest leiab vastne koolilaps kirjutised ka oma esimesest õpetajast Anna-Liisast, kui ta veel väike tüdruk oli. TERA juhtidele kingiti Peedu raamat, kus sees ka Peedu kooli ajalugu.

Ülle Särg kinkis vastsele Peedu koolile sellesama nahkköites külalisteraamatu, mis oli kasutuses ka eelmises Peedu koolis, kuid milles jagub ruumi ka uue kooli külalistele.

Siis kutsus õpetaja Peterson kõik vastsed koolijütsid lavale ja andis võimaluse helistada koolikella, mis hakkab lapsi tundi ja vahetundi kutsuma. Tänutäheks said lapsed õpetajalt šokolaadist medali.

Uut kooli olid tervitamas Gea Järvela VVV SA-st ja Õnneseene lasteaia Peedu maja õppejuht Mare Tamm. Endise Laguja kooli juhatajal Imbi Tanilsool oli aga südamest hea meel, et sai Peedu koolikest aidata mööbliga. Osa mööblit sai vastne kool ka kunagiselt Elva rahvakoolilt, osa mööblist on koolile annetanud erinevad inimesed.

„Kui ma kutsusin Anna- Liisat vaatama, et äkki on tal midagi vaja, siis ma nägin tema silmis sellist sädet, nagu oli mul 25aastasena, kui mina oma õpetajateed alustasin.“ ütles Tanilsoo. „Mul on südamest hea meel, et sain aidata suure kooli väikest filiaali.“

„Üle tuli ronida tarkuse mägedest, üle tuli ujuda võõrkeelte jõgedest, matat tegin erilise innuga ja lõpuks saingi targaks ma…“ kõlas aktuse lõpuks Helli-Tiiu Särje ettekandes tema enda 6. klassis kirjutatud laulu refrään. Kitarril saatis Holger Peterson.

Seejärel viis väike jalutuskäik lapsed ja lapsevanemad koolimajja, kus kähku leiti omale helekollases klassis kohad ja pinginaabrid, söödi koos vanemate ja õdede-vendadega torti ja määriti saiaviilule värsket mett.

Elva Postipoiss, 7.september 2013

Fotod: Sirje Veldi ja Liina Luure

Rubriigid: Uudised | Peedu õppeklassi avamine kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu suvekino

Käesoleva aasta alguses võis Maalehest lugeda, et loomisel on Kinobussi Kodanikukinode võrgustik, mis toimib põhimõttel “Tahad kino? Tee ise!”. Peedu kooli seltsi poolt esitati Peedu suvekinotraditsiooni taastamiseks vajaliku tehnika hankimiseks rahataotlus KOP-ile ja positiivse otsuse järel sai projektijuht Holger Peterson asuda laululava juures filme näitama. Kokku linastus juulist septembrini kuus filmi: “Lisa Limone ja Maroc Orange”, “Seenelkäik”, “Röövlirahnu Martin”, “Eestlanna Pariisis”, “Kuutõusu Kuningriik” ning “Elavad pildid”. Piletitulust pool kuulub Kinobussile, ülejäänud poolega kaetakse tagasiulatuvalt KOP-i programmi omaosalus. Nüüd on õhtud juba jahedad ja kinonäitamisse tuleb paus. Jätkame järgmisel suvel.

Rubriigid: Uudised | Peedu suvekino kommenteerimine on välja lülitatud

Peedu esmamainimisest möödus 375 aastat

Et tänavu on Peedu jaoks tähtis aasta, siis tuli seda ka kuidagi tähistada. Mõeldud – tehtud. Pühapäeval, 16. juunil oligi Peedu ja lähiümbruse rahvas kokku kutsutud Peedu laululava juurde perepäevale. Ehkki üritus algas vihmasajuga, ei lasknud osalised end sellest häirida. Kõige suurema saju ajaks sai kogu rahvas peituda lavale katuse alla ning kuulata äsja välja antud “Peedu” ja “Elva” raamatute esitlust, mis ilmusid KOP-i ja Elva Linnavalitsuse toel. Lisaks oli kavas veel ühislaulmine, mälumäng ning sekka mõni esinemine. Lapsed proovisid kätt ehtsa sportvibuga. Suu sai magusaks tänu Jätsiabile ning tublidele külalistele, kes olid ühisele piknikulauale ise midagi kaasa toonud. Päev läks aina ilusamaks ning üheskoos sai päikegi pilve tagant välja lauldud.

Rubriigid: Uudised | Peedu esmamainimisest möödus 375 aastat kommenteerimine on välja lülitatud

Vastlapäev

Pühapäeval, 10. veebruaril said  laululava juures kokku 30 vanderselli, et tähistada veemao aasta algust ja saabuvat vastlapäeva. Meisterdati lumekujusid, soovijad said uisutada ja vastlavurri keerutada, väiksemad otsisid pimesi sobivat ühendust sea ja saba vahel. Seltsi poolt olid maiustamiseks kuklid ja soe tee.

 

Rubriigid: Uudised | Vastlapäev kommenteerimine on välja lülitatud

Kokkuvõte 2012.aastast

1. jaanuari südapäeval tervitati koos korstnapühkijaga tavapäraselt uut aastat ja ennustati eesoottavaid tähtsündmusi.

19. veebruaril kohtuti Vastlatrallil, peeti uisuvõistlust, lasti pikka liugu ja maiustati hubastes lasteaiaruumides kuklite ning kuuma teega, sõlmiti uusi tutvusi ja uuendati vanu.

Jätkus projekt “Silmaring”. 4. aprillil toimus õpituba lõõgastavatest eneseabivõtetest. Ly Lobjakas näitas, kuidas teha liblikmassaaži, kõik kohalviibinud said paarikaupa proovida brasiilia varbamassaaži. Õpitoa lõpus oli võimalik kolmveerand tunni jooksul kogeda lõõgastavat hingamist.

24. aprillil rääkis psühholoog Tiiu Urva laste probleemida varajasest märkamisest ja esmasest sekkumisest.

5. mail algas suve suurprojekt,  laululava uuendamine. Esimesel talgupäeval lammutati vana amortiseerunid lava ning alustati uute tugipostide valamist. Maapind oli kevadiselt vesine ja rassimist jätkus meestele kogu päevaks. Tööd jätkus igaks maikuu nädalavahetuseks. Juunis ehitati kõlakojale seinad ja peale katus, septembris sai ehitis Nõo seelikutriipu värvkatte. Siinkohal on paslik tänada kõiki, kes jõu, nõu või muul moel abiks olid.

Talgulised
(5., 12., 19., ja 27. mai,
3., 25.-30. juuni, 10. ja 16. september):

Tiit Urva
Tõnu Jõesaar
Martin Prommik
Liina Danilson
Leelo Taruste
Silver Leinberg
Urmas Oras
Stefan Groote
Holger Peterson
Henn Rast
Mattias Timm
Rast
Martin Järv
Arno Mäger
Tanel Luure
Liina Luure
Katariina Luure

Pauliina Luure
Hannaliina Luure
Rolando Sulg
Arvo Rästa
Riina Rästa
Liisa Rästa
Liina Rästa
Ilmar Särg
Jaan Särg
Anna-Liisa
Peterson
Ingrid Raadom
Helli-Tiiu Särg
Hain Särg
Kadri Märtin
Sandra Movits
Olivia Movits

Peedu laululava ehitamist toetasid:

Kohaliku Omaalgatuse Programm (KOP)

ja Tartu Maavalitsus
(1600.- €)

Elva Linnavalitsus
pingilauad)

(500.- € +

Salle Ritso ja Veiko Kütt (abi projekti
koirjutamisel)

Lasteaed Õnneseen Peedu maja
(elektri kasutamine)

OÜ Partner & Pojad
järelevalve)

(ehituslik

Pipenet OÜ (kruus ja killustik)

Bauhof (ehitusmaterjalide
hinnasoodustus)

AS Tarm (puitmaterjali
hinnasoodustus)

Eco Oil OÜ (pinkide viimistlustõrv)

Üllar Varik (värvilahendus)

Kaido Männik ja Toomas Pillak
(ehitusmeistrid)

Hea Maja Pood ja Kati Männik
(keeduvärvid ja värvivalmistamise
juhendamine)

Head annetajad (72.12 € )

23. augustil külastasid Peedut NUKU Naksitrallid. Tasuta vabaõhuetendus tõi vaatamata tugevatele sajuhoogudele kokku hulga publikut nii lähedalt kui kaugelt. Õnneks sulges ilmataat just etenduse ajaks taevaluugid, et need peale lõpukummardusi taas valla päästa.

Täpselt kuu aega hiljem, 23. septembril toimus Peedu laululava avakontsert, kus esinesid kohalikud taidlejad. Kontserdi avasid vanema põlvkonna esindajad Riina Metsküla ja … Eomõis. Omaloominguliste lauludega astus üles Helli-Tiiu. Esinesid ka nais- ja segaansambel Edith Groote juhendamisel, saateks mängis Rein Bleive. Lõpetuseks tänati kõiki, tänu kellele see vihma eest kaitsev esinemispaik teoks sai.  Publikul tuli aga seegi kord sirmid pea kohale tõsta.

29. detsembril pidasid memmed-taadid lasteaiamajas omakeskis jõulupidu.

Peedu edukaim sportlane on viimastel aastatel olnud Helina Rüütel Nõo Sulgpalliklubist, kes on Eesti noortemeister U-17 vanuseklassis segapaarismängus ja  kuulub Eesti 2012. aasta parima naispaari koosseisu koos Kristin Kuubaga.  Helina on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel turniiridel U-13 vanuseklassis Poolas, Soomes ja Stokholmis.

Rubriigid: Uudised | Kokkuvõte 2012.aastast kommenteerimine on välja lülitatud