GEOLOOGIAST JA GEOMORFOLOOGIAST
Peedu asub Elva ürgorus. Org on lõikunud sügavale devoni liivakivvi juba enne jääaegasid. Seda on täitnud jääaegade ja jäävaheaegade setted. Viimase jäätumise järel on siin voolanud võimas jõgi, mis on kujundanud praeguse Peedu reljeefi. Devoni liivakivi oruveerudel ei paljandu, vaid jääb mõnekümnesentimeetrilise paksuse mulla ja moreeni alla.
Tänane Elva jõgi, mis toob oma veed Otepää kõrgustikult läbi Vitipalu metsade on Eesti üks puhtaveelisemaid jõgesid. Peedult läbi voolates ilmestab ta maastikku ja pakub puhkevõimalusi.
TAIMKATE
Geobotaaniliselt jääb Peedu Eesti ida- ja keskosa kuusikute ja kuuse-segametsade rajooni Otepää kõrgustiku allrajooni. Taimkattele on siin iseloomulik väikeste laikude mosaiik, mis järgib pinnavorme ja kus domineerivad peamiselt sekundaarsed taimekooslused.
Peedult läbivoolavat Elva jõge palistavad lamminiidud. Need poollooduslikud väga liigirikka taimestikuga kooslused on säilinud tänu iga-aastasele niitmisele. Jõest kaugemal sõltub taimkate pinnakattematerjalist. Tänu pärastjääajal siia kantud liivastele setetele kasvab suurel alal Peedust männipuistu. Vanemad männid on umbes paarisajaaastased.
Tänu metsaprofessor Oskar Danieli eeskujule on Peedule võõrpuuliike introdutseeritud juba möödunud sajandi kolmekümnendatest aastatest alates. Nimetada võib amuuri toomingat, väikest kikkapuud, harilikku sumahhi jne.
LOOMASTIK
Lisaks mitmest tõust ja liigist koduloomadele-lindudele kohtab tähelepanelik vaatleja Peedul ka metsloomi.
Üsna tavaline on siil, kes õhtuhämaruses kõrgejalgselt oma toimetusi toimetab. Oravgi on harilik, tuhkrud jooksevad samuti üsna julgelt ringi. Kobras ja tema elutegevuse tagajärjed on üsna igapäevane asi. Saarma askeldused on juba raskemini jälgitavad. Haruldane pole, et metskitsed magavad talvel lumest puhtakslükatud tänaval laternate valguses või vaatavad hommikuahetuses aknast tuppa. Suveöödel lendavad jõe kohal veelendlased ja aedades mitmed teisedki nahkhiireliigid.
Linnuriikki on liigirikas. Kõige ilusam Peedul pesitseja on kalliskivivärviline jäälind. Suviti on linnulaulukoor nii mitmehäälne, et asjatundmatud tunnevad ära vaid ööbiku ja metsvindi. Kisakõridest musträhn ning väänkael äratavad küll tähelepanu, kuid jäävad enamusele tundmatuks.
Talviti on asi lihtsam, siis tuntakse linnusöögimajakülalisi nii nime- kui ka nägupidi. Parim talvine huviväärsus ja jalutuskäigu sihtkoht on toita veskitammi all jäälahvanduses talvituvaid sinikaelparte. Ja sukelduv valge maniskiga vesipappki pole seal mingi haruldus.