19. juunil 2009 toimus Õnneseene lasteaia Peedu maja eestvõttel rahvapärimuse päev, kus prooviti meie esivanemate vanu töövõtteid, saadi osa muinasjutu-, tantsu- ja regilaulupärandist ning nauditi kooslustimist seoses saabuva jaanipäevaga.
Rahvapärimuse päev Peedul
Mare Linnamägi
19. juuni 2009
Jaanipäevaeelsel reedel oli Peedu lasteaia õu sagimist täis. Algamas oli rahvapärimuse päev, millest kutsuti osa võtma Õnneseene lasteaia lapsed nii Peedult kui Elvast, kohalikud lapsed ja huvilised täiskasvanud.
Tegelikult sai kõik alguse ühel sügispäeval, kui Peedu lasteaias kohtusid Peedu Kooli Seltsi esindaja Ülle Särg ja Peedu lasteaia õpetaja Mare Linnamägi. Projektikirjutamise oskus ja soov kohalikku elu elavdada Ülle poolt ning idee folklooripäevast Mare poolt vormusid projektiks, mis Elva Linnavalitsuse poolt rahastamist leidis.
Rahvapärimuse päeva eesmärk oli lastes huvi äratada rahvaloomingu vastu, luua võimalus vaadata ja proovida vanu töövõtteid, saada osa muinasjutu- tantsu- ja regilaulupärandist. Lisaks lootsime koos lustimise rõõmu. Korraldajatele sai sellest põnev, töörohke ja eneseusku toitev ettevõtmine.
9.45 ütles tervitussõnad lasteaia õppe- ja kasvatustöö juhataja Aigi Kapten. Logistilisest ja sisulisest korraldusest rääkis õpetaja Mare Linnamägi, kes jagas kõik külalised seitsmesse rühma. Iga rühm sai ühtmoodi kaelakaardid jaanikuise õistaime kujutisega. Ikka selleks, et omad äratuntavad oleksid ja saginas kaotsi ei läheks. Valge ristik, kortsleht, kirikakar, teeleht, äiatar, metsmaasikas ja härjasilm on taimed, mida tihti lõhnavaks pärjaks sõlmitakse.
Toimetati seitsmes jaanikojas, mille perenaised-peremehed rahvarõivastesse rüütatud olid. Õiget suunda aitasid leida Helgi Märtini poolt meisterdatud kodade sildid. Kella vaatas ja helistas hea sõber Jaanimardikas (õpetaja Leila Suits), kes lubas igast edasiliikumisest õigeaegselt ehk siis iga 15 minuti järel teada anda.
Jaanijutu koja perenaine oli Peedu maja õppejuht Külli Sibul, kes ootas lapsi muinasjuttu kuulama. “Utekene ja hunt” pakkus rõõmsat elevust ja tibake põnevust.
Järgmine koda oli jaanipärja koda, mille perenaiseks Riina Rooleht, Õnneseene suure maja tark taimehaldjas. Siin said lapsed lähemalt tuttavaks kaelakaardile jäädvustatud taimega ja punusid õnnepärga 7 erinevast taimest. Maitsti maasika-, nurmenuku- ja piparmünditeed, krõbistati kaeraküpsiseid.
Rahvatantsukojas prooviti õpetaja Maire Orlovskiga labajalatantsu ning muidki eesti rahvatantsule omaseid liikumisi. Lustiti muusika saatel ja ise kaasa lauldes.
Soojaks tantsitud jalgadega lipati jõukatsumise kotta, kus õpetajad Ingrid Raadom ja Veiko Haan vanu jõukatsumise nippe tutvustasid. Köievedu, vägikaikavedu, üle lõkke hüppamine. Selja said soojaks kõik ja ergutuskisa oli võimas.
Kivihaldja kojas ootasid lapsi õpetajad Karin Mölder, Signe Aasmäe ja ja õpetaja abi Helgi Märtin. Mütoloogiliste olenditega tutvumine virgutas fantaasiat sedavõrd, et maalitud kiviolenditele igasuguseid maagilisi võimeid võis omistada.
Tsõõritantsu kojas võeti muusikaõpetajate Malle Suiste ja Tiina Viksi eestvedamisel üles regilaul. Suvine ja jaanipäevane.
Jaanivaiba sõlmimise kojas üllatas kõiki ketrav vanaisa. Korraldajad palusid kohalikelt memmedelt abi ketramise tutvustamisel, aga kanged naised saatsid villa kraasima ja vokki tallama Rein Tiidemäe. Ülivahva! Voki ja villa juures said kõik proovida raamil vaiba kudumise kunsti. Raami selleks meisterdas lasteaia töömees Tõnu Sibul ja sõlmimist õpetas Mare Linnamägi.
Keskpäeva paiku kuulutas Jaanimardikas töökojad suletuks ja kutsus kõiki laululavale sooja suppi sööma. Õnneseene kokatädid olid sedapuhku tavapärasele tavatut lisanud ja nii said kõik süüa nõgesesuppi frikadellidega. Taldrikute arvu järgi oli osalejaid ei rohkem ega vähem kui 142.
Ühiselt lausutud tuleloitsu toel süütas Jaanimardikas jaanitule. Tulevalvur Tõnu valvsa pilgu all tallati lõhnavasse rohtu tantsuring “Käomänguks” ja poiste-tüdrukute võistulaulmiseks. “Jaan lä?b jaanitulele”, “Käi ümber küla ringi” ning laste nägudelt võis väikest väsimust märgata.
Koguneti laululavale ja kodade perenaistele, peremeestele anti üle tänukirjad ning Maarja küla noorte poolt meisterdatud savist kaelaehted.
Kuna suvine folklooripäev oli väikeste jaoks tihedalt sisustatud, ei mahtunud sinna voolimistöötuba. Seega jätkus pärimuskultuuri tutvustamine sügisesel hingedeajal, kui kohtuti loodusemees Juhani Püttsepaga, kes pajatas hundijutte ning juhendas loovtegevusi. Hunditoa projekt koosnes neljast osast (voolimine, lihvimine, glasuurimine, põletamine) ja jaanuari lõpuni on kõik tööd lasteaia väikse maja teisel korrusel õppejuhi kabineti eesruumis näituseks üles seatud. Hundituba oli meeldivaks punktiks suvisele folklooripäevale.