On juubelite aasta. EV tähistab suurejooneliselt ja pikalt 90. verstapostini jõudmist, Elva piirkonnas aga on iga viie aasta tagant midagi olulist valminud või toimunud, sest linna juubelite nimekiri on üsna pikk. Suurte tähtsündmuste taustal võtsid pisikese Peedu seltside juhatused nõuks tagasihoidlikult ära märkida ka Peedu esmamainimise 370. aastapäev. Kahe koosolekuga sai paika ürituse kava ja omavaheline tööjaotus. Esialgse idee kohaselt oleks pidu võinud toimuda Peedu nimepäeval, 29. juunil, kuid kahjuks ei sobinud see kõigile võtmeisikutele. Nii sai sünnipäevapeo toimumisajana välja kuulutatud 13. juuli.
Veel hommikul oli taevas hall ja vihmavines, kuid päeva peale puges päike Peedu kohal pilve varjust välja ning kohalikel ja külalistel oli valgem ja helgem ümber lasteaia vastrajatud aia ja läbi kuuseheki teed lauluväljakule otsida. Peagi said pingid huvilisi täis.
Põline peedulane, korraldusseltsi taasasutaja ja pikaaegne eestvedaja, Vellavere-Vapramäe-Vitipalu SA kogenud retkejuht Annereet Paatsi andis asjatundliku ülevaate Peedu ajaloost ning viis külalised väikesele kultuuriloolisele jalutuskäigule.
Pikemalt peatuti raudteejaamas, mis on Peedu kujunemisloos väga tähtsat rolli mänginud ja on praegugi oluliseks kogunemiskohaks noorema põlvkonna esindajatele. Vapramäe tänaval said kuulajad teada, et aegade jooksul on Peedul peetud vähemalt 6 poodi, olnud turg ja postkontor, lisaks (Peedu Suvituskoha) Korraldusseltsile on tegutsenud ka Pritsimeeste Selts. Juttu oli paljude vanemate majade esialgsetest omanikest ning nende saatusest, samuti kirjanike majana tuntud hoonetekompleksis elanud või suvitanud loovinimestest. Peedul on elanud ja elab ka terve rida teadlasi, kunstnikke, arste. Seltskonna soov oli, et edaspidi saaks iga kohalik ja külaline tutvuda Peedu ajalugu ja tihedat kultuurikihti kajastava kaardiga kohalikul infotahvlil ja vastav materjal oleks kätte saadav ka trükisena, et ei peaks pead murdma, kus asub Jaapani saar või miks Kikkaniidu sillal selline nimi on.
Pärast peatust veskitammi ääres suunduti tagasi laululava juurde. Süüdati sünnipäevatõrvikud ning Edith Groote kutsus kõiki kaasa laulma kodust ja kodutundest, sest eks alga ka kodupaik ja kodumaa igaühe jaoks just neist. Sissejuhatuseks kõlas Riina Metsküla saatel tema enda poolt Ilmar Särje sõnadele loodud „Peedu kooli laul”.
Kuna Peedu sünnilugu on seotud veskitega, lauldi järgnevalt Henn Rebase tuntuimat lugu „Veskimees,” mille sõnad on pärit pikalt Peedul suvitanud Hando Runneli sulest. Väiksematel oli võimalik kaasa laulda eesti rahvalaulu „Sokukene”. Mitu esitust pühendati raudteele: Kalle Elleri ja Rein Rannapi „Vana vaksal” (mis esmaesitaja järgi seostub pigem Ivo Linna nimega) ning Ellen Niidu ja Gustav Ernesaksa „Rongisõit”. Edith Groote luges Asta Põldmäe kogumikust „Sügisjooniku seeme” ette muheda jutukese „Peedu jaamaülem”. Peedu on inspireerinud ka Astrid Reinlat kirjutama raamatuid „Teofrastus” ning „Lumeelevant ja Krooksjalad” ning kunstnik Lea Malinit neid illustreerima.
Postkontorit meenutati J. Pori ja A. Marcsi rahvaliku lauluga „Postipoiss”.
Et Peedul ikka elanikke jätkuks, ärgitas Edith kaasa ümisema H. Runneli-V. Toomemetsa loitsulikku „Maa tuleb täita lastega.” Osalejate ridu vaadates küll muljet ei jäänud, et Peedul lastespõud valitseks. Oli pisitirtse-põnne küll kärudes ja vanemate süles kui ka lõpuklassidesse või kõrgkooli jõudnud neide ja noormehi.
Lapsi ja noori jätkus ka mikrofoni ette eeslauljaiks Külli Murandi meloodilisele „Pesapuule”, Lõuna tänaval sugulaste juures suvitanud Juhan Viidingu ja Olav Ehala keerulise helikeelega „Kodulaulule” filmist „Nukitsamees” ning sama pealkirjaga Ülo Vinteri loole, mille on kuulajate südametesse laulnud kunagise linnapea Väino Uibo poeg Toomas.
Kerge oli publikul kaasa rõkata W. Andersoni sõnadel eesti mänguviisile „Meie kiisul kriimud silmad.”
Kuna lauluvalik oli suur, kujunes peo lõpuosa vastavalt publiku soovidele. Nii esitati ühiselt veel H. Karmo-A. Tamme „Aeg annab kõik”, J. Nasalevitði-G. Podelski „On kallis mulle kodupaik”, rahvalik laul „Ma tahaksin kodus olla” ja laste soovil Kadri Joosti-Malle Suiste „Peedu lasteaia laul”, A. Kiissi „Mu koduke on tilluke” ning H. Männi-H. Hindpere „Kodus olla kõige parem”.
Voldikutes jäid osalenutele pidupäeva meenutama laulmata laulude tekstid: igihaljad rahvaviisid „Vaikne kena kohakene”, „Kallis koht”, „Kus on minu koduke”, „Kodu”, „Kui mina alles noor veel olin”, „Mu isamaa armas”, J. Saare-U. Naissoo „Mu kodu”, S. Harti-J. Lyonsi „Seal, kus jõekäärus majake väike”, kirjanike majas suvitanud Ralf Parve-R. Pätsi „Kellele ehitad maja” ning R. Eespere „Kodu on püha”,
Laule saatsid Riina Metsküla ja Stefan Groote süntesaatoril, Urmas Oras lõõtspillil ning Edith Groote kitarril.
Paljudel kohaletulnutel oli kaasas piknikukorv. Kooke ja morssi pakkusid ka korraldajad. Peedu Korraldusselts ja Peedu Kooli Selts tänavad kõiki osalenuid, abilisi ja lahket lasteaiaperet, kes peoplatsilt muru niitis ning võimaldas oma territooriumi kasutamist.
Järgmiste juubelite huvitavamaks läbiviimiseks on oodatud kõik mälestused sellest, mis on Peedul varem olnud, kes on kuskil elanud ja mida korda saatnud.
Ülle Särg