Koostööprojekt Silmaring

2009. aastal peeti Peedu Kooli Seltsi ja lasteaia koostööprojekti Silmaring raames mitu huvitavat kohtumist psühholoogia- ja kasvatusteaduste asjatundjatega.
12. märtsil oli vestlusringikülaliseks logopeed-eripedagoog Ülle Kuusik, kes rääkis laste varasest arendamisest, kasvatamisest ja piiride seadmisest.
16. aprillil kuulati psühgholoog Tõnu Otsa loengut “Soolise ebavõrdsuse võimalikud ilmingud ja nende märkamine koolieelses eas”.
30. novembril kohtuti psühholoog Toivo Niibergiga. Teemaks “Kui laps ei käitu stsenaariumi kohaselt”.


Lasteaia ja Peedu kooli seltsi koostööprojekt Silmaring

2008.a. sügisel esitas Peedu kooli selts koos lasteaia Õnneseen Peedu rühmadega linnavalitsusele taotluse lapsevanemate koolitusprojekti Silmaring toetamiseks. Volikogu otsusega taotlus rahuldati. Koolitused lapsevanematele said avalöögi 12. märtsil, kui laste varasest arendamisest, kasvatamisest ja piiride seadmisest käis rääkimas pikaajalise töökogemusega logopeed-eripedagoog Ülle Kuusik. Selle koolituse korraldas lasteaiapere maakonna Nõustamis- ja õpiabikeskusega abiga.

Teise vestlusringi külaline, psühholoog Tõnu Ots, kes paljudele meenub dr Noormanni nime all, oli kutsutud Peedu kooli seltsi poolt. 16.aprillil toimuski Peedu lasteaias Tõnu Otsa loeng „Soolise ebavõrdsuse võimalikud ilmingud ja nende märkamine koolieelses eas,“ Loengut kuulama ja kaasa mõtlema tulid lasteaia personal, lastevanemad ja kohalikud elanikud. Kõne all olid tüdrukute ja poiste kasvatamise erinevused.
T. Otsa elamise tarkus: „Minevikuga tuleb leppida, olevikuga tuleb harjuda ja tulevikku tuleb kujundada.“
Üle kolme tunni väldanud kohtumisel jäi kõlama magamistoakasvatuse olulisus mõlemast soost laste puhul: laps peab saama uinuda heade mõtetega, päeva pingetest vabanenult. Omalaadne oli lektori kogemus koolijuhitöö päevilt, mil ta korrarikkujate taltsutamiseks palus neil kirja panna selle päeva head teod ning kuidas aja jooksul noorte ettekujutus heast käitumisest muutus. Räägiti ka tõsisematel teemadel: kuidas ei tohi lapsevanem pojaga käituda ja kuidas tohib vajadusel märkusi teha; kuidas ennetada täiskasvanuks saamisega kaasnevaid pahesid jpm.
Kuulajad esitasid loengust meeldejäänu märksõnadega järgmiselt:
Kodu tugevus seisneb tema headuses. Peres kasvamine määrab rollijaotuse, vaja on kindlustunnet. Kõik osapooled annavad oma panuse lapse kasvatamisse. Isa on ühiskonna esindaja, ema kodu esindaja. Väga suur roll peres on vanavanematel. Vanaisa on asjade parandaja, vanaema hellitaja. Paljudel juhtudel puudub lastel keelu mõiste. Poisse kritiseerides tuleb seda tasakaalustada tunnustusega (nt: Ise oled nii täpne, nüüd jäid hiljaks). Huumor ja veel kord huumor aitab.
Poisid vajavad tunnustust tegudes, tüdrukud komplimente välimuse suhtes. Poisi mehelikkust ei tohi solvata, tarvis on kasvatada vastupidavust. Kasvatusvead lapsepõlves mõjutavad hilisemat pereelu, mistõttu naised ei tunnusta meest ja näägutavad, mees ei märka naist, ignoreerib teda.
Loengut hinnati väga huvitavaks, mõtteainet pakkuvaks. Peale loengut tuli lektoril suurele hulgale küsimustele vastata. Ainult aega jäi napiks.

Toivo Niibergiga kohtumine toimus 30.novembril. Teemaks „Kui laps ei käitu stsenaariumi kohaselt“. Kuna lektor on välja andnud 52 raamatut, on suure teadmiste pagasiga, omab koolitusfirmat ja on tõeliselt karismaatiline mees, siis kuulati teda suure tähelepanuga.
T. Niiberg rääkis, et emaüsas hakkab laps arenema ja tunnetab, kas ta on siia ilma ikka oodatud ning rõhutas lapse tunnustamise vajadust. Mittetunnustamine toob kaasa rahuldamata tähelepanuvajaduse, mille väljund võib osutuda halvaks teoks. Lapsi tuleb õpetada oma vihaga toime tulema, viha ei ole häbiasi (nt: ärritudes visata ajalehte hästi kaugele, rebida tükkideks). Mõrtsukad, roimarid on inimesed, keda ei ole lapsepõlves õpetatud vihaga toime tulema. Jonniperiood on täiesti normaalne ja vajalik lapse edaspidises arengus, sealt areneb jonnakus, enesekehtestamine, temperamendi tüüpi keegi ringi ei tee. Söögilaud on kodus muutunud kohtusaaliks. Lapsi tuleb kuulata, lapse muresid ei tohi naerda.
Kokkuvõtte koostas lasteaia Peedu rühmade õppejuht Külli Sibul

Kommenteerimine on suletud