Peedul on jälle kool
Peedu lauluväljaku vihmast märgi pinke polnud päike jõudnud veel ära kuivatada, kui algas esimese koolipäeva pidulik aktus.
Sirje Veldi
Üle üheksa aasta on Peedul jälle kool. Õigemini küll Tartu Erakooli esimene klass kümne särasilmse koolijütsiga, aga eks kusagilt peab alustama.
Lapsevanem Liina Luure meenutas, kuidas ta ise 23 aastat tagasi argliku ja tagasihoidliku lapsena väikesesse Peedu koolimajja astus, mille tema tublid vanemad Ilmar ja Ülle Särg olid rajanud kartuses, et Liina ei saa suures koolis hakkama. Nüüd on Liina ise lapsevanem ja saadab oma tütred just samasugusesse väikesesse kooli, olles veendunud, et just selline kool pakub väikesele lapsele seda, mis vaja.
„Kui mu oma lapsed said nii suureks, et neil oli vaja kooli minna, siis ma sain aru, et sellist kooli ei ole, kus igat õpilast märgatakse ja aidatakse talle vajalikul moel. Neid küll on, aga nad on liiga kaugel. Rääkisime kodus, et nii tore, kui ikka oleks selline väike kool, aga et keegi teine võiks teha. Lõpuks ei jäänud midagi muud üle, kui tuli ise hakata tegema,“ ütles Liina Luure.
Särgede pere keskmine tütar, kes juba Peedu koolis õppides unistas õpetaja ametist, sattus praktikale Tartu Erakooli (TERA), kus süvenes teadmine, et just selline peabki olema õige kool. Ja ühel päeval astus väikest kasvu südi praktikant Anna-Liisa koolidirektori kabinetti ning küsis, kas TERA ei tahaks avada Peedul filiaali.
„Jah, täpselt niimoodi see oligi,“ kinnitas TERA direktor Urmo Uiboleht. „Kõik märgid näitavad, et on toimumas midagi õiget ja imelist ja see on kinnitus sellele, et tuleb julgeda unistada. Kui teie ja meie unistused kokku saavad ja sellele tuleb taha tugev tahe, siis juhtub maailmas imelisi asju, nagu see tänane päev siin. Me ümber on midagi säravalt puhast ja uut. Ei midagi täiesti uut, vaid ajas korduvat ja nüüd tuleb see ajalugu kirjutada uute tähtedega ja uute inimeste poolt.“
Direktori sõnul on sümboolne, et uut koolikest veab järgmine, noorem põlv, kes on nõus pingutama selle nimel, et nende oma lapsed saaksid kooliharidust paremini ja mõnusamalt. Direktor loodab, et ka TERA Tartu kooli lapsed leiavad siin igaüks oma puukese, õpivad tundma seda keskkonda, mida pakub Peedu ja mida nad kahjuks linnaruumis tunda ei saa ning Peedu lapsed saavad omakorda osa linnakooli hüvedest.
„Usun, et Peedu kool kujuneb unikaalseks õppekeskuseks,“ ütles ta. „Ma arvan, et see on tähenduslik ja imetlemist väärt juba täna ja veel enam aastate pärast. Ükski asi ei juhtu siin ilmas iseenesest, ta vajab unistusi ja igaühe panust.“
Ilmar Särg rääkis majast, kus lapsed õppima hakkavad ja vanaonu Vidrikust. Suurttöösturist, kellele kuulusid Tartus betoontoodete tehas ja suur kauplus, kus ta müüs elektritarbeid ja jahirelvi. Esimesed suuremad ehitused Peedul olidki tema ja ta venna Jaan Särje ehitatud majad. Selle maja, mille alumise korruse Särgede pere kooli avamise idee reaalsuseks saades oma perele tagasi ostis, ehitas Vidrik 1925. aastal tegelikult suvilaks. Maja oli tema käsutuses 1940. aastani, kui tuli Nõukogude võim ja relvakaupmehe Siberisse saatis, kust ta enam tagasi ei tulnud.
Pärast sõda on selles majas olnud muud asutused, kaasa arvatud Elva haigla röntgenkabinetid. Kui see maja Elva haiglale enam ei sobinud, anti see korteriteks, mille said elanikud omal ajal EVPde eest erastada. Lahendamata on veel maa sihtotstarbe küsimused ja jonnakalt bürokraatlik on Särje sõnul olnud asjaajamine ametkondadega. Ei Ilmar Särg ega ka TERA koolijuhid välistanud ka päris uue koolimaja ehitust, kui Peedul koolilapsi ikka ka järgnevateks aastateks jagub.
Tänati ka Anne Hiirt, kes võttis kätte ja pani Elva lasteaedadesse üles kuulutused, et Tartu Erakool tahab avada Peedul filiaali.
„Tänu temale me leidsime need lapsed üles ja kool sai avatud,“ ütles Liina Luure.
Ülle ja Ilmar Särg kinkisid igale lapsele nimelise raamatu Peedu koolist, millest leiab vastne koolilaps kirjutised ka oma esimesest õpetajast Anna-Liisast, kui ta veel väike tüdruk oli. TERA juhtidele kingiti Peedu raamat, kus sees ka Peedu kooli ajalugu.
Ülle Särg kinkis vastsele Peedu koolile sellesama nahkköites külalisteraamatu, mis oli kasutuses ka eelmises Peedu koolis, kuid milles jagub ruumi ka uue kooli külalistele.
Siis kutsus õpetaja Peterson kõik vastsed koolijütsid lavale ja andis võimaluse helistada koolikella, mis hakkab lapsi tundi ja vahetundi kutsuma. Tänutäheks said lapsed õpetajalt šokolaadist medali.
Uut kooli olid tervitamas Gea Järvela VVV SA-st ja Õnneseene lasteaia Peedu maja õppejuht Mare Tamm. Endise Laguja kooli juhatajal Imbi Tanilsool oli aga südamest hea meel, et sai Peedu koolikest aidata mööbliga. Osa mööblit sai vastne kool ka kunagiselt Elva rahvakoolilt, osa mööblist on koolile annetanud erinevad inimesed.
„Kui ma kutsusin Anna- Liisat vaatama, et äkki on tal midagi vaja, siis ma nägin tema silmis sellist sädet, nagu oli mul 25aastasena, kui mina oma õpetajateed alustasin.“ ütles Tanilsoo. „Mul on südamest hea meel, et sain aidata suure kooli väikest filiaali.“
„Üle tuli ronida tarkuse mägedest, üle tuli ujuda võõrkeelte jõgedest, matat tegin erilise innuga ja lõpuks saingi targaks ma…“ kõlas aktuse lõpuks Helli-Tiiu Särje ettekandes tema enda 6. klassis kirjutatud laulu refrään. Kitarril saatis Holger Peterson.
Seejärel viis väike jalutuskäik lapsed ja lapsevanemad koolimajja, kus kähku leiti omale helekollases klassis kohad ja pinginaabrid, söödi koos vanemate ja õdede-vendadega torti ja määriti saiaviilule värsket mett.
Elva Postipoiss, 7.september 2013
Fotod: Sirje Veldi ja Liina Luure
