Peedukas Anne Daniel-Karlsen (kes elab oma vanavanaonu ja metsandusprofessori Oskar Danieli ehitatud majas) on diplomeeritud lastearst ning Tartu Maarja kooli asutamise eestvedaja. Vahepeal 10 aastat Norras elades on ta koolitanud end lastepsühhiaatriks.
Temalt pärineb idee rajada psühhiaatrilist abi vajavate laste miljöö- ja ravikeskus praegu Vapramäe tänavas tühjana seisvasse Tartu Majaomanike Panga direktori Oskar Alliku ehitatud suvilasse.
Pärast majaomaniku Siberisse küüditamist sai hoonetest aastakümneteks kirjanike puhkekodu, kus on suvitanud ja elanud Astrid Reinla, Kalju Kangur, Kersti Merilaas, August Sang, Hando Runnel, Juhan Peegel ning paljud teised tuntud kultuuritegelased.
Ravikeskuse rajamine võiks päästa lagunevad hooned ja jätta need ühiskondlikku kasutusse. Samas on puhkenud poleemika, milline võiks olla seesuguse asutuse mõju Peedu elukeskkonnale. Teemaga seotud ajakirjanduses avaldatu ning kommentaarid on Anne Daniel-Karlseni ja Ants Johansoni poolt koondatud internetileheküljele ravikodu.blogspot.com.
Miljööteraapia keskuse kontseptsioon
Uudne integreeritult sotsiaal-, haridus- ja meditsiiniteenuseid pakkuv asutus
Psüühikahäiretega (tundeelu- ja käitumishäiretega) laste toetamine miljööteraapilise, ravipedagoogilise ja sotsiaalteraapilise elu-, õppe- ja töökeskkonna kaudu.
Dr.med. Anne Daniel-Karlsen
1. Keskuse vajaduse põhjendus (taust)
Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud uuringud on näidanud, et keskmiselt iga 5. laps ja nooruk kannatab arengu-, tundeelu- või käitumishäire all ja umbes igal 8. on diagnoositud vaimne häire.
16 Euroopa Liidu liikmesriigis läbiviidud laste ja noorte vaimset tervist kaardistavas uuringus aastatel 2007-2009 (CAMHEE- Child and Adolescent Mental Health in Enlarged EU – development of effective policies and practices, www.camhee.eu ) tuleb esile, et Eesti on üks väheseid liikmesriike, kus puudub üleriigiline statistika erinevate psüühikahäirete esinemise kohta lastel ja noorukitel, kus laste ja noorte vaimse tervise edendamisesse suunatud majanduslikud vahendid on kasvamise asemel hoopis kahanenud ja kus laste ning noorte psühhiaatria kui eraldiseisev eriala puudub (laste- ja noorte psühhiaatria on üldpsühhiaatria alaliik ja laste- ja noorte psühhiaatrias töötavad lastearstid või üldpsühhiaatrid on koondunud Eesti Psühhiaatria Seltsi alasektsioonis).
Eestis on registreeritud 20 laste- ja noortepsühhiaatrias töötavat arsti ja 20 kliinilist laste ja noorukite psühholoogi, mis on rahvaarvuga võrreldes vastavalt 7-8 ja 5 korda väiksem Põhjamaades tegutsevatest vastava alal spetsialistide arvust. Erinevalt Eestist on Põhjamaades lisaks veel aastakümnete jooksul väljakujunenud tugev võrgustiku- ja meeskonnatöö.
Tartus, Tallinnas ja Viljandis tegutsevates lastepsühhiaatria osakondades on kokku 35 voodikohta. Osakondade juures viiakse läbi ka ambulatoorset vastuvõttu, kuid puuduvad ajalised ja finantsilised ressursid tegelikkuses vajamineva ennetusliku- ja võrgustikutöö väljaarendamiseks ja rakendamiseks. Puuduvad multidistsiplinaarsed üksused, kus oleks läbiviidav pikaajaline haiglaravile eelnev ennetav ja haiglaravile järgnev rehabiliteeriv multidistsiplinaarne meeskonnatöö.
Ühe näitena tooks välja Norra, kus esimene selline noortele mõeldud miljööteraapiline asutus, Skjerpe noorte psühhiaatriline ravikodu, loodi juba 43 aastat tagasi, aastal 1966!!
Miljööteraapia keskusega tahetakse alustada tühimiku täitmist: suurendada vastavate noortega tegelevate spetsialistide arvu, tihendada võrgustikukoostööd kooli, kodu, huvitegevuse, raviasutustega ning toetada perekonda kui tervikut. Keskus koondab enda alla vastava valdkonna oskusteabe ning valmistab ette spetsialiste tööks keskuse sihtrühma noortega, pakub praktikabaasi ja nõustamist.
Miljööteraapia keskuse asutamine ja tegevuse käivitamine oleks selles vallas pilootprojekt ning keskus oleks üle-eestiliselt loodavate keskuste eelkäijaks. Keskuse käivitamisega on võimalik koguda kogemusi ning teavet teiste keskuste loomise vajaduste kohta. Keskuse poolt juurutatav Eesti tingimustele kohandatud võrgustikukoostöö mudel, kus võetakse eeskujuks Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusi, kujuneb loodetavasti teiste samalaadsete asutuste võrgustikukoostöö arendamise aluseks.
Keskuse asutamist veaks eest käesoleva kontseptsiooni autor, laste ja noorte psühhiaater Anne Daniel-Karlsen. Anne Daniel-Karlsen on omandanud kõrghariduse Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ning pärast pediaatria eriala lõpetamist (1986) töötas jaoskonna pediaatrina. 1990-ndate alguses hakkas ta vedama Tartu Invaorganisatsiooni puuetega laste sektsiooni, millest kasvas välja idee raske vaimu- ja liitpuuetega laste kooli kontseptsiooni loomiseks ja kooli tegevuse käivitamiseks. Tartu Maarja Kool loodi 1993.a. ja Anne Daniel-Karlsen oli 4 aastat selle kooli juhataja.
1992 – 1994 õppis Anne Daniel-Karlsen Tartu Ülikoolis sotsiaaltöö magistriõppes.
Alates 1997. aastast asus Anne Daniel-Karlsen elama Norra Kuningriiki ning läbis seal laste ja noorte psühhiaatria erialaks vajamineva koolituse. Anne Daniel-Karlsen töötas 3 aastat Laste ja noorte psühhiaatrilises polikliinikus Gj¸vikis ja 3 aastat Laste ja noorte psühhiaatrilises miljööteraapia kekuses Lillehammeris, kus omandas erialase praktika ning kogemuse võrgustikutöö alal.
2008.a. septembril naases Anne Daniel-Karlsen Eestisse ja osaleb sellest ajast alates MTÜ Tartu Maarja Tugikeskuse rehabilitatsioonimeeskonna töös.
2. Keskuse ülesanne
Keskuses pakutakse tuge ja arenguvõimalusi tundeelu- ja käitumisprobleemidega lastele ja noortele, luues selleks last toetava keskkonna, mille kaudu suurendatakse lapse igapäevaseid toimetulekuoskusi. Keskuse tegevuse aluseks on miljööteraapilistel, ravipedagoogilistel ja sotsiaalteraapilistel põhimõtetel rajatud elu-, õppe-, teraapia- ja töökeskkond. Lapse toetamisel on keskne roll regulaarsel koostööl lapse igapäevaelus ümbritsevate inimestega (perega, kooliga, sõpradega jne), mis tagab kestvama tulemuse saavutatu rakendamisel pärast keskuses viibimise aja lõppemist.
Keskuses kasutatavate miljöö-, loovteraapiliste ja ravipedagoogiliste meetodite rakendamise eesmärgiks on haigusseisundi ravimine või leevendamine, puude ärahoidmine/vältimine ja noore inimese toetamine võimalikult kohase sotsiaal-, õppekeskkonna ning elukutsevalikulise suuna kaudu.
Keskus tegutseb sotsiaal-, meditsiini- ja haridusvaldkonnas, ühendades tundeelu ja käitumishäirtega laste toetamisel olulisi teenuseid erinevatest valdkondadest.
Keskusesse vastuvõetavate laste valik tehakse koostöös lastepsühhiaatrite, pedagoogilis-psühholoogiliste nõustamiskeskuste ja perearstidega. Keskuses viibib laps ööpäevaringselt, minimaalsest ajavahemikust 3 kuud kuni keskmiselt 1 aasta, erandjuhtudel vajadusel kauem (kuni 2 aastat). Keskuses pakutakse ööpäevaringset tuge 10-15 lapsele.
Keskuses viibimine on lapse poolt vabatahtlik. Kui puudub lapsepoolne tahe keskuses viibida, on tal võimalik sealt lahkuda.
Lisaks ööpäevasele keskuses viibimisele ning toimetulekuoskuste suurendamisele täidab laps keskuses viibimise ajal oma õppekava. Selleks koostab keskuses asuv kool iga lapse jaoks individuaalse õppekava koostöös lapse elukohajärgse kooliga. Individuaalse õppekava koostamisel arvestatakse lapse tegelikku kognitiivset taset ja tervislikku seisundit ning vajadusel õpetatakse last lihtsustatud õppekava alusel.
3. Sihtrühm
Keskuse sihtrühmaks on 10-18-aastased lapsed:
1)kellel on tundeelu- ja käitumisprobleemid,
2)kes ei tule toime igapäevaselt iseendaga,
3)kes ei tule toime koolikohustuse täitmisega.
Territoriaalselt on keskuse sihtrühmaks Tartumaa (sh Tartu linna) ja võimalusel Lõuna-Eesti lapsed, noored ja nende pered.
Sihtrühma noorte psüühilised raskused avalduvad neurootiliste, depressiivsete, psühhootiliste, autistlike, isiksushäireliste, toitumishäirete sümptomitena või eriti raskekujulise puberteedikriisina ja muude tundeelu ja käitumishäiretena, mille puhul noor vajab ööpäevaringset pikemaajalist toetamist.
Keskuse sihtrühma ei kuulu domineerivalt dissotsiatiivsete sümptomite, akuutse suitsidaalsuse ja mõnuainete sõltuvusega noored.
Keskus on mõeldud eelkõige nendele, kellele olemasolev tugisüsteem enam ei toimi ja kes vajavad abisaamiseks vastavat integreeritult kujundatud keskkonda.
4. Keskuse igapäevane tegevus
Keskuse tegevus toimub kolme keskkonna kaudu:
1)elukeskkond,
2)õppekeskkond,
3)teraapiakeskkond.
Kõik keskkonnad ja tegevused nendes keskkondades on omavahel läbipõimunud ning toimuvad ühtse tervikuna.
Keskuse igapäevane tegevus baseerub individuaalsel lähenemisel, milles kasutatakse nii analüütilise, süsteemilise kui ka käitumis- ja miljööteraapia meetodeid.
Terviklikud pedagoogilised lähenemisviisid määravad noortele keskuses viibimise ajal sotsiaalsed raamid, millesse kuuluvad nii igapäevaste elamisoskuste kujundamine, sotsiaalne koostoimimine grupikaaslastega ning päeva-, nädala- ja aastarütmi struktureerimine.
Kogu keskuses viibimise aja jooksul määratakse igale noorele personali hulgast oma tugiisik, kes individuaalselt toetades aitab noorel leida õigeid lahendusi keskuses viibimise ajal.
Keskuses toimuvad igapäevaselt individuaal- ja grupivestlused, mis on põimitud valdavalt igapäevaelu sisse. Individuaalvestlustes töötatakse noorega läbi tekkinud konfliktsituatsioonid. Grupivestluste raames toimub sotsiaalsete oskuste ühine kujundamine.
Keskuse töös on oluline roll noore mitteverbaalse sfääri mõjutamisel loovteraapiate kaudu nagu näiteks muusika-, kunsti-, draama-, modelleerimis-, liikumisteraapia jt. kaudu.
Keskus korraldab igapäevaselt tööteraapiat nagu kangakudumis-, puutöö-, pagari-, aia-, kodundus- ja teised teraapiad, mis aitavad avastada ja tugevdada noore inimese tugevaid külgi ning tema probleemseid valdkondi ning aitavad teda edasisel kutsevalikul.
Noorte õppetöö toimub keskuse juurde kuuluvas koolis, kus lähenetakse noorele individuaalselt, püüdes teda järgi aidata võimalikes mahajäämistes tavakooli õppeprogrammist ja leida uusi teid noore õpioskuste arendamisel, toetamisel ja teadmiste andmisel.
5. Keskuse teenused
Keskuse teenused moodustavad lapse jaoks juhtumipõhise terviku erinevatest haridus-, sotsiaal- ja meditsiinisektori teenustest.
Keskuses luuakse lapse arenguks ning sotsiaalse toimetuleku arendamiseks keskkond:
1)igapäevasteks tegevusteks (igapäevane toetamise teenus, toetatud elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus),
2)õppimiseks (õppekava täitmiseks),
3)teraapiate saamiseks (oluline rõhk loovteraapiatel)
Igapäevase miljööteraapilise tegevuse ning toetatud elamise tagamiseks tegutseb keskus erihoolekandeasutusena osutades ööpäevaringset erihoolekande teenust.
Keskus on ööpäevane hoolekandeasutus, mille üheks iseseisvaks üksuseks on põhi- ja keskhariduse andmisega tegelev kool. Tegemist on kool-koduga, milles ühtlasi osutatakse sotsiaalsele rehabilitatsiooniteenustele iseloomulikke teenuseid.
Õppekava täitmisel omandab laps põhi- või keskharidust individuaalse õppekava alusel, mis on koostatud kooli õppekava alusel. Lapsele tagatakse psühholoogiline, eripedagoogiline, sotsiaalpedagoogiline ja karjäärinõustamine.
6. Keskuse planeeritav asukoht.
Praeguseks Tartu Ülikoolile kuuluvad, 1920-ndatel aastatel Tartu pangadirektor Allikule kuulunud elamu ja kõrvalhooned, ehitatud aadressil Elva linn, Peedu, Vapramäe tn 9, 11, 13, pindalaga 6055 m², on praeguseks müügis hinnaga 2,5 miljonit EEK.
Krunt oma suuruse, kahe suure majaga (mis küll vajavad restaureerimist), asukohaga vaikses kauni loodusega Elavas, Peedul, aga samas Tartule küllalt lähedal (23 km, hea raudtee- ja bussiühendus), oleks ideaalseks kohaks, kus arendada välja keskus psüühiliste probleemidega laste, noorukite ja nende perede aitamiseks.
Väike Peedu kogukond oleks ideaalseks ühiskonna mudeliks, mis aitaks selliseid abivajavaid lapsi järk-järgult ja turvaliselt tavaühiskonda tagasi integreerida. Projekti on tutvustatud ka Peedu Korralduskomitee aastakoosolekul, kus kohalik elanikkond selle mõistvalt vastu võttis ja ka oma arengukavva liitis.
Tartu kui ülikoolilinna lähedus oleks vastava kaadri leidmisel ja selle edasisel koolitamisel soodsaim ja ka tihe koostöö Ülikooli Kliinikumiga oleks hõlpsaim. Krundi suurus lubab ehitada väikese koolimaja ja ka töökodade maja (pagari-, puidu-, kangakudumis-, savitöökojad jt.) ning teisele korrusele külalistetoad nii külastatavate spetsialistide kui ka vajadusel lapsevanemate majutuseks.
Pärast sõda maja natsionaliseeriti ja käis käest kätte. Nõukogude ajal anti maja ja krunt aastakümneteks Kirjanike Liidu kasutada. Peedult on alguse saanud Kersti Merilaasi, Kalju Kanguri, Astrid Reinla (“Õnne 13”), Hando Runneli ja paljude teiste Eesti kultuurielus oluliste inimeste loome. Peedust kujunes nõnda regionaalselt ja ühiskondlikult oluline kultuurikeskus. Sellise suure kultuuriloolise väärtusega paiga humanistlike ideede edasikandmine oleks plaanitava asutuse loomisel vääriliseks jätkuks Elva piirkonna regionaalse poliitika arendamisel ja ka Eesti ühiskonnas laiemalt, viies edasi nii endise Tartu ülikooli kui ka hiljem Eesti kirjanike kantud ühiskondlikku vaimu.
Ajalooliselt selle paigaga seotud, aga ka teiste Eesti kultuuriinimeste panus noorte toetamisel ja kaasamisel oleks jätkuvalt suureks toeks loovteraapiate läbiviimisel laste psüühilise tasakaalu saavutamiseks. Koostööd ja oma abi on pakkunud juba mitmed tuntud Eesti kultuuriinimesed (Doris Kareva, Tõnis Mägi, Kärt Johanson, vennad Johansonid , perek. Tormis jpt).
7. Keskuse asutamiskulud ja tegevuskulud
Alustuseks tuleb keskusele osta kinnistu (ca 2,5 miljonit krooni).
Ruumid tuleb rekonstrueerida ja juurde ehitada (ca 14 miljonit krooni).
Sisustus (ca 2 miljonit krooni)
Iga-aastane personali-, kantselei- ja majandamiskulud (küte, elekter, vesi, kanalisatsioon) (ca 5-6 miljonit aastas).
Keskuses kujundatavate keskkondade lõikes võiksid kulud jaguneda järgmiselt:
1)igapäevaelu keskkonnaga seotud kulud kannab sotsiaalsektor (nt Sotsiaalministeerium),
2)õppekeskkonnaga seotud kulud kannab haridussektor (nt Haridus- ja Teadusministeeriumi),
3)teraapilise keskkonnaga seotud kulud kannab tervishoiusüsteem (nt Haigekassa).
Mahtude ja teenuste rahastamise selgumisel tuleb teha täpne kalkulatsioon.
7. Keskuse vormid
Keskuse võimalikud tegutsemisvormid:
1)iseseisev riigiasutus (AS Hoolekandeteenused hallatav);
2)munitsipaalasutus (mõne KOV hallatav, nt. Elva või Tartu);
3)eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus, MTÜ).