05.11.2004 toimus Peedu koolimajas Kodukandi liikumise väikekoolide projekti seminar, kus räägiti väikekoolide kohast Eesti hariduses, Tartumaa arengustrateegia haridusteemadest ja paljust muust. Järgnevalt ülevaadet väikekoolide projektist ja Peedu seminarist:
Eesti Külade ja Väikelinnade Liikumise Kodukant projektist Kohalike ühenduste kaasamine avaliku poliitika kujundamisse läbi haridusteema e väikekoolide projektist
Käesoleva koolitusprojekti üldeesmärk on tõsta kohalike ühenduste ja maaelanike suutlikkust osaleda poliitiliste protsesside kujundamisel. Kuna praegu teostatakse regionaalpoliitikat (valdade ühendamine) sageli läbi hariduse (koolide sulgemine), on projekti kitsam siht kaasata kohalikud ühendused väikekoolide jätkusuutliku arengu arutellu.
Selle aasta juunis toimusid esimesed piirkondlikud kokkusaamised, igal neist osalemas viie maakonna esindajad. Tartumaad esindas praeguseks juba suletud Peedu kool, mis maakonnaühenduse poolt valiti siinsete inimeste ja Peedu Kooli Seltsi aktiivse tegevuse pärast näitena, kuidas enda eest seista. Teiselt poolt on Peedu omalaadne nähtus, küla linna haldusalas, millele ei laiene ükski külaelu arengut toetavatest meetmetest, programmidest ega fondidest.
Esimesel koolitusel andsid Eesti hariduspoliitikud ülevaate Eesti koolide olukorrast. Osalejate kodutööks oli olukorra kaardistamine oma koolis või piirkonnas, poolt- ja vastuargumentide leidmine võimalike haridusmuudatuste puhuks.
Teisel koolituspäeval õpetas TPÜ ja EBS lektor Katrin Aava argumenteerimis- ja väitlemisoskusi ning tutvustas arvamusloole esitatavaid nõudeid. Koduseks ülesandeks jäi arvamusloo kirjutamine.
Kolmanda mooduli teemaks oli praktiline suhtlemine meediaga Akadeemia Nord õppejõu Anneli Salga juhendamisel, lisaks teavitas EMÜ esinduskogu esimees Ülo Siivelt osalejaid poliitika mõjutamise võimalustest kodanikualgatuse korras.
Projekti viimaseks kodutööks jäi piirkondliku seminari korraldamine oma koolis. Seminaridesarja avaüritus toimus 5. novembril Peedul. Liikumist Kodukant esindas juhatuse esimees Merle Adams ja Tartumaa ühendust Aime Vilu, kes andsid ülevaate projekti senisest kulust. Kogutud teabe põhjal võib järeldada, et parima tulemuse saamiseks peaksid tasakaalustatult ja käsikäes toimima nii kool, III sektor kui KOV, kusjuures ei peagi alati otseselt toetama ega rahastama haridust. Ka teiste valdkondade toetamine ja sotsiaalprobleemide lahendamine mõjutab haridusvaldkonda.
Jüri Ginter Eesti Haridusfoorumi toimkonnast analüüsis oma sõnavõtus Terve kool terves vallas ehk kool kui piirkonna arengukeskus mõistet “kool” kolmest aspektist:
I KOOL kui maja, kui sümbol – koht, kus toimub tegevus ja üritused;
II KOOL kui õppekava täitmine, kohaliku ja maailmakultuuri vahendamine;
III KOOL kui koolkond, koostöö, ühiste väärtuste kogum, mis nõuab toimima hakkamiseks väga pikka aega ja järjepidevust. Samuti vaagis ta koolide teeninduspiirkonna kaotamisega kaasnevaid ohte.
HTM üldhariduse osakonna põhihariduse peaekspert Merike Mändla rääkis koolist kui õpilase arengu toetajast. Sellest ettekandest jäi kõlama mõte, et alus- ja algharidus (3-, 4- v 6-klassiline algkool) peaksid olema kättesaadavad võimalikult kodu lähedal ning säilima peaksid ka kõik elujõulised põhikoolid. Praeguseks on mitmeid koole suletud ennatlikult ja kõrvalmõjusid ning kaugtagajärgi arvestamata. Muudatused tuleb esmalt läbi rääkida kohalike elanikega, lähtudes arengukavast, hetkeseisust ja tulevikuprognoosidest. Otsustamisel tuleb aluseks võtta laste heaolu, sealhulgas võimalus vajadusel kasutada tugiteenuseid (logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog). Oma esinemist illustreeris M. Mändla väikeste maakoolide statistiliste näitajatega. Kui algkoolide õppekvaliteediga võib tasemetööde põhjal rahul olla, siis põhikooli III astmes on väikekoolide tulemused Eesti keskmisest madalamad. Põhjalikumat analüüsi vajavad selle nähtuse põhjused.
Taivo Tali Tartu Maavalitsuse majandusarengu osakonnast tutvustas Tartumaa arengustrateegia haridusteemat. Ta leidis, et kohalikku initsiatiivi tuleb soodustada ning oma identiteedi ja traditsioonidega piirkonnas, kus elanikkond stabiilne, pole põhjust kooli kaotada. Ühtlasi andis hr. Tali lootust, et lähiaastatel on tõenäoline ka uute algkoolide avamine piirkondades, kus elanikkond kasvab ning tekib nõudlus kohaliku kooli järele. Ühtlase õppekvaliteedi tagaks tema arvates hea kooli toomine lapsele lähemale. KOV on liiga väike üksus haridusotsuste tegemiseks, selleks oleks optimaalne pigem maakonna tasand.
Allakirjutanu võttis lühidalt kokku Peedu kooli ajaloo ja hetkeseisu koos plusside ja miinustega. Vastuseks eelkõnelejate kahtlustele siinse õppetaseme suhtes said esitatud faktid, mis kinnitavad väikekooli suutlikkust tagada väga häid õppetulemusi. Kuulajad said ülevaate ka kohalike seltside plaanidest, kuidas tühjaks jäänud koolimaja edaspidigi avalikkuse huve saaks teenida.
Elva abilinnapea Aare Anderson käsitles nii kohalikke probleeme kui ka nende seost majanduslike ressursside ja poliitiliste otsustega. Tema hinnangul sõltub nii Peedu kui maapiirkondade areng laiemalt inimeste käitumisest ja valmisolekust teha parema elukeskkonna nimel lisakulutusi näiteks transpordile või eraharidusse. Ta kinnitas varasemat lubadust, et vabanenud kooliruumid jäävad lasteaia käsutusse ning kuigi hetkel pole uue hoone ehitamine tõenäoline, saaksid kohalikud seltsid peale renoveerimistööde lõpetamist vabaks jäävaid pindu tasuta kasutada oma tegevuse arendamiseks.
Peale väikest pausi jätkus arutelu, kus kõige rohkem esitati küsimusi HTM esindajale. Diskussioonist kasvas välja terve rida teemasid, mis väärivad edaspidi põhjalikumat käsitlemist. Leiti, et väikekoolide jätkusuutlikkuse hindamiseks ei piisa tasemetööde ja eksamite tulemustest, õpilaste arvnäitajatest ja rahas mõõdetavatest suurustest ning järeldustele peaks eelnema igakülgne ja pikemaid ajavahemikke hõlmav põhjus-tagajärg seoseid uuriv analüüs.
Väikekoolide maine tõstmiseks on vajalik meedia kaasabi, sest väikeste maakoolide saatus pole mitte ainult kohalike elanike, vaid kogu riigi, omakultuuri ja elulaadi säilitamise probleem. Maakool teenib kogukonna kui terviku huve, pannes erinevad põlvkonnad koos tegutsema. Ühistegevus ja suhtlemine võimaldab kogukonnaliikmete vastastikust abistamist ning isikuteenuseid.
Kuna üritus toimus Peedul, ei saanud kuidagi läbi kitsalt kohalikke probleeme puudutamata: noorukitel pole kuskil olla ega midagi teha, pooleliolev jalgrada sunnib noori emasid arsti juurde pääsemiseks korduvalt lapsevankrit või kelku üle raudtee sikutama, seoses avalike teenuste halva kättesaadavusega langeb kinnisvara väärtus jms. TÜ haridusteaduskonna doktorant E. Jakobson nimetas Peedu kooli sulgemist suurimaks koolimõrvaks Eesti kooli ajaloos. Positiivse näitena nimetas ta Unipiha Algkooli hoidmist KOV poolt ning kogu küla internetiga varustamist tänu Külatee projekti toel kooli interneti saamisele. Aktiivsest seltsitegevusest ja lastega tehtavast huvitööst Laguja koolimajas rääkis Imbi Tanilsoo.
Olukorra lahendamiseks Peedul pakuti esimese sammuna välja sotsiaalse suhtlemise taastekitamist ning ruumide võimaldamist seltsitegevuse arendamiseks, kaugema eesmärgina nägid kokkutulnud algkooli taastamist lasteaia baasil.
Et sarnastele valuküsimustele üle Eesti ühiselt lahendusi otsida, võiks abi olla väikekoolide ühenduse moodustamisest ja vaikekoolidele pühendatud hariduskonverentsi korraldamisest..
Kokkuvõtte pani kirja Ülle Särg